Viljandi maakond: Ajalugu
Pikemalt artiklis Viljandimaa
12. aprillil (30. märts vkj) 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Viljandi maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.
1920. aastal moodustati naabermaakondade aladest uus Valga maakond. 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald.
1922. aastal elas Viljandi maakonnas 64 547 inimest. 1934. aastal oli Viljandi maakonna pindala 4057 km² ja 58 622 elanikku.
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Viljandi maakonnas Heimtali, Kaarli, Kurista, Kärstna, Lähtru, Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Rutikvere, Soosaare, Suure-Kõpu, Sürgavere, Uue-Põltsamaa, Uue-Võidu, Uusna, Vana-Põltsamaa, Vana-Tänassilma ja Vana-Võidu vald ning moodustati Holstre, Imavere, Kabala, Karksi, Kõo, Kõpu, Lustivere, Olustvere, Paistu, Pajusi, Põltsamaa, Raudna, Rimmu, Suislepa, Taevere, Tarvastu, Tuhalaane, Tänassilma, Vastemõisa , Viljandi ja Võisiku vald.
Eesti okupeerimise järel 1940. aasta juunis asuti omavalitsuste faktilisele likvideerimisele. Juulis-augustis vabastati presidendi käskkirjaga kõik maavanemad ja suurem osa linnapeasid. 8. juulil 1940 vabastati Vabariigi Presidendi käskkirja alusel Viljandi maavanema ametis töötanud Mihkel Hansen ja sama käskkirjaga nimetati maavanemaks Vladimir Laante (jäi ametisse vähem kui seitsmeks kuuks). Siseministri käskkirjaga vabastati 30. juulil ametist Viljandi linnapea Albert Vilms ja tema asemele määrati Adolf Mannermaa (püsis ametis detsembrini).
25. juulist lõpetati Viljandi Maavolikogu, linnavolikogude (Mustlas, Põltsamaal, Suure-Jaanis ja Viljandis) ning vallavolikogude tegevus, nende ülesanded pandi vastavalt Viljandi Maavalitsusele ning linna- ja vallavalitsustele. Juba 2. augustil 1940 esitas maavanem Laante siseministeeriumile kinnitamiseks maakonna valdade vallavalitsuste uued koosseisud.
25. augustil võeti vastu Eesti NSV Konstitutsioon. Selles polnud kohaliku omavalitsuse mõistet. Töötava rahva saadikute nõukogud olid riigivõimuorganid kohalikes haldusüksustes. Loetletud olid maakonna- ja linnanõukogude täitevkomiteede osakonnad, mis pidid juhtima kohaliku tööstust, kaubandust, kommunaal- ja teedemajandust, haridust, kultuuri, tervishoidu ja sotsiaalkindlustust. Osakonnad allusid niihästi kohalikule nõukogule kui ka vastavale rahvakomissariaadile kas otseselt (Viljandi maakonna täitevkomitee osakonnad) või maakonna täitevkomitee osakonna kaudu (maakondliku alluvusega linnade Viljandi, Mustla, Põltsamaa ja Suure-Jaani täitevkomitee osakonnad).
Esialgu jätkasid, osalt muudetud koosseisus tööd senine Viljandi Maavalitsus (Vladimir Laante juhtimisel) ning linna ja vallavalitsused. Maavalitsuses kujunes oluliseks nõukogude maareformi läbiviimine, linnavalitsustes alates 1940. aasta oktoobrist majade natsionaliseerimise korraldamine.
Formaalselt asutati töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed 17. jaanuaril 1941. Viljandi maakonna täitevkomitee koosseis kinnitati nimeliselt Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega (maakonna täitevkomitee esimeheks määrati Elfriede Piip), maakondliku alluvusega linnade ja valdade täitevkomiteede koosseis kinnitati arvuliselt (üldiselt 3-liikmeline, Viljandi Linna TSN Täitevkomitee koosseis 5-liikmeline). …