Harju maakond: Ajalugu
Harju kreis taasmoodustati pärast Tallinna asehaldurkonna Tallinna ja Paldiski kreisi likvideerimist 1796. aastal. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal asus üks linn (Paldiski) ja neli kirikukihelkonda: Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkond. Lõuna-Harjumaal asusid neli kirikukihelkonda: Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkond. Ida-Harjumaal asusid kubermangulinn Tallinn ja Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond, Suur- ja Väike-Paljassaare ning neli kirikukihelkonda: Harju-Jaan, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkond ning Soome lahe saared.
Eesti iseseisvumise järel moodustus kreisist Harju maakond (Harjumaa sh osa tänapäeva Läänemaast ja Raplamaast), valitsusasutusena Harju Maavalitsus.
1934. aastal oli Harju maakonna pindala 5683 km², elanikke 219 654 (1922) ja 243 122 (1934).
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Harju maakonnas Alavere vald, Ingliste vald, Kabala vald, Kaiu vald, Kiiu vald, Kloostri vald, Kodasu vald, Kurna vald, Laitse vald, Nabala vald, Nehatu vald, Riisipere vald, Saku vald, Triigi vald, Tuhala vald, Vihterpalu vald, Viimsi vald, Vääna vald ning moodustati: Anija vald, Hageri vald, Harku vald, Iru vald, Juuru vald, Järvakandi vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kohila vald, Kolga vald, Kuimetsa vald, Keila vald, Kuusalu vald, Kõnnu vald, Kõue vald, Naissaare vald, Nissi vald, Nõva vald, Padise vald, Pakri vald, Peningi vald, Prangli vald, Raasiku vald, Rae vald, Raikküla vald, Rapla vald, Ravila vald, Saue vald, Tõdva vald, Varbola vald.
1940. aasta konstitutsiooniga lahutati neli linna (Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) maakondadest ja moodustati vabariikliku alluvusega linnad ehk vabariiklikud linnad.
26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega moodustati Harjumaa põhjaosast (välja arvatud Tallinn kui vabariikliku alluvusega linn) aastal 1950 seoses maakondade kaotamisega Harju rajoon. Harjumaa lõunaosast moodustati 1950. aastal Rapla rajoon. Endise Harjumaa aladest ja Läänemaa idapoolse osast moodustati Märjamaa rajoon.
3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, millega moodustati Tallinna oblast, kuhu kuulus kolm linna ja 12 rajooni, millest Harju maakonna alale jäid Harju, Keila, Kose ja Loksa rajoon ning Tallinna linn. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953.
Aastal 1957 liideti Harju rajooniga likvideeritud Loksa rajooni läänepool. Aastal 1959 liideti sellega Kose rajooni kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad Keila rajooni koosseisu. Aastal 1962 liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja Rapla rajooni Kõue külanõukogu. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas Saue (1960) ja Maardu (1962).
1990. aastal 1. jaanuarist taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Harju rajooni piires Harju maakond.
1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Harju maakonda järgmised haldusüksused: …