Saare maakond: Ajalugu
Pikemalt artiklis Saaremaa ajalugu
Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv Kuressaare kreis. 1917. aastal ühendati seni Liivimaa kubermangu kuulunud Saaremaa Autonoomne Eestimaa kubermanguga.
1922. aastal elas Saare maakonnas 53 793 inimest. 1934. aastal oli Saare maakonna pindala 2964 km² ja elanike arv 51 373.
1939. aasta vallareformiga likvideeriti Saaremaal Hellamaa, Kaarma-Suure, Loona, Maasi, Muhu-Suure ja Uuemõisa vald ning moodustati Kaarma, Kihelkonna, Kuressaare, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Pihtla, Pärsamaa, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald.
Eesti NSV ajal tegutsesid EK(b)P Saaremaa Komitee I sekretärina Boris Bersin, Otto Merimaa.
1950. aastal kaotati maakonnad ja vallad ning moodustati Kuressaare rajoon. Alates 1952. aastast kandis rajoon nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga.
1. jaanuaril 1990 moodustati senise Kingissepa rajooni piirides Kingissepa maakond, mis nimetati 20. jaanuaril 1990 ümber Saare maakonnaks.
1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Saare maakonda järgmised haldusüksused:
linnad: Kuressaare
vallad: Kaarma, Kihelkonna, Kuressaare, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald
1999. aastal ühinesid senine Kaarma ja Kuressaare vald Kaarma vallaks. 2014. aastal ühinesid Kaarma, Kärla ja Lümanda vald Lääne-Saare vallaks.
2017. aasta haldusreformiga ühinesid Saaremaa saare 12 omavalitsusüksust Saaremaa vallaks. Muhu ja Ruhnu vald säilisid senistes piirides.
Peale selle lõpetasid 1. jaanuaril 2018 tegevuse Saare maavanem ja Saare maavalitsus.