Eesti – muistsest vabadusest taasiseseisvumiseni 1991
Eesti ala asustati peagi pärast viimase jääaja lõppu. Muinasajal elasid siin maakondadeks ja kihelkondadeks jagunenud talurahvakogukonnad, kuni 13. sajandi alguses vallutasid maa Liivi ristisõja käigus Saksa ordurüütlid ja Taani kuningas. Järgnevatel sajanditel kujundasid elu baltisaksa aadel, kirik ja Hansa Liitu kuulunud linnad nagu Tallinn ja Tartu, samal ajal kui enamik eestlasi elas pärisorjuses talupoegadena.
16. sajandi Liivi sõja järel jagunes ala naaberriikide vahel ning 17. sajandil kuulus kogu Eesti Rootsi kuningriigile, mil asutati ka Tartu ülikool. Põhjasõja järel sai Eestist Vene impeeriumi osa. 19. sajandil kaotati pärisorjus ja algas rahvuslik ärkamisaeg: eesti keel, ajakirjandus ja üldlaulupeod andsid rahvale uue eneseteadvuse.
24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik, mille iseseisvus kinnitati Vabadussõja ja Tartu rahuga. Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjel okupeeris Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal; järgnesid Saksa okupatsioon, uus Nõukogude võim, küüditamised ja suur põgenemine läände. 1980. aastate lõpu laulev revolutsioon viis selleni, et 20. augustil 1991 taastati Eesti iseseisvus. 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu ja NATO liige.
Tänast Eestit kujundavad elav eesti keel ja laulupidude traditsioon, tugev digiühiskond ning tihe side Põhjamaade ja Euroopaga.
Kas sul on oma lugusid, fotosid või mälestusi Eestist? Jaga neid teistega meie kodulugu rubriigis!